Pressiteated

MAAILMA AVASTAMINE. Jaan Kross 100

Alates neljapäevast, 17. jaanuarist 2020 on Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatud Jaan Krossi 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus „Maailma avastamine. Jaan Kross 100“.

Näituse peatelje moodustab põhjalik väljapanek Krossi teostest, mis on aegade jooksul ilmunud nii eesti kui ka võõrkeeltes, kokku üle 300 raamatu. Lisaks eksponeeritakse valikut Krossi luulekogude ja romaanide illustratsioonidest Eesti Rahvusraamatukogu graafikakogust ning erakogudest. Fuajeegaleriis saab tutvuda fotodega Krossi perekonna ja rahvusraamatukogu arhiivist.

Eraldi „näituse näituses“ moodustab Eesti Nahakunstnike Liidu korraldatud köiteprojekt, mille aluseks on spetsiaalselt Jaan Krossi sünniaastapäevaks koostatud ja kunstnikele köitmiseks välja antud Jaan Krossi ja Ellen Niidu luulevalimik „Oi sina mu pesa“ (koostaja Maarja Undusk). Eksponeeritud on 46 köiteinterpretatsiooni Eesti köitekunstnikelt.

Näitus valmis Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Nahakunstnike Liidu ja Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse koostöös. Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, OÜ Digisound ja okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu.

Köitenäitusel OI SINA MU PESA  esinevad kunstnikud

Tiina Andron, Illu Erma, Anneli Filipov, Ilizane Grīnberga, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Eve Hintsov, Tiina Hirvesoo, Irmeli Jaanson, Eve Kaaret, Kiira-Marianne Kadarik, Tiina Kraav, Kadi Kiipus, Pille Kivihall, Urve Kolde, Sirje Kriisa, Maila Käos, Ivi Laas, Leelo Leesi, Rein Maantoa, Rutt Maantoa, Ruuda Maarand, Helen Maran-Poll, Mall Mets, Tiiu Mäger, Piret Männa, Kaire Olt, Urmas-Jüri Orgusaar, Dace Pāže, Tiina Piisang, Jane Rannamets-Heinsalu, Tähti Roostalu, Dorel Sabre, Liia Saluvee, Naima Suude, Signe Taremaa, Maie Teivik, Ulla Torop, Tulvi-Hanneli Turo, Maarja Undusk, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar, Esta Voss

Näitus jääb avatuks 22. veebruarini.

Kuraator: Maarja Undusk

Projektijuhid: Virge Loo ja Külli Grünbach-Sein

Kujundaja: Mae Kivilo

Illustratsioonide väljapaneku kuraator: Jüri Hain

Kirjanduslooline konsultant: Jaan Undusk

Näitusemeister: Alden Jõgisuu

Heli: Digisound

Täname: Eesti Kirjanike Liit, Tähti Roostalu, Helen Poll, Ave Tölpt, Katre Riisalu, Gerli Randjärv, Tiina Büttner

OI SINA MU PESA

Köitekunstinäitus „Oi sina mu pesa“ koosneb 44 kunstniku  tõlgendustest luulevalimikule, mis on Nahakunstnike Liidu poolt kokku pandud ja välja antud ekstra Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva puhul, moodustades näitusel „Maailma avastamine. Jaan Kross 100“ Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis omaette pesa. Luulevalik on koostatud Jaan Krossi ja Ellen Niidu teineteist kõnetavast, ristuvast ja sõlmuvast armastus- ja loodusluulest.

Jaan Kross (1920–2007) ja Ellen Niit (1928–2016) said tuntuks luuleuuendajatena 50-ndate aastate lõpul. Nad mõlemad olid alustanud kirjutamisega teismeeas, Jaani esimene trükiproov ilmus 1935., kaheksa aastat nooremal Ellenil 1945. aastal, niisiis täiesti erinevatel ajastutel. Sõda ja okupatsioon raputasid ja muljusid neid mõlemaid. Jaan Krossi esimene luulekogu „Söerikastaja“ ilmus alles 1958. ja Ellen Niidu „Maa on täis leidmist“ 1960. aastal, mil nad olid ammugi küpsed ja väljakujunenud isiksused.

Jaan ja Ellen kohtusid esmakordselt 1956. aasta kevadel ühel kirjandusõhtul Heinrich Heine tõlkeid lugedes ja armusid teineteisesse üsna üheaegselt. Ellen oli tulnud sama aasta alguses aspirantuuriaja lõppedes Tartust koos oma mehega ja poja Toomaga Tallinna elama. Jaan oli kaks aastat varem jaanipäeva paiku pääsenud koos oma teise naise Helgaga koju asumiselt Krasnojarski krais ja aasta hiljem oli neil sündinud tütar Kristiina.

Elleni ja Jaani sala-armastus kestis paar aastat, enne kui nad oma pered jätsid ja kokku kolisid. See oli dramaatiline aeg, eriti Elleni jaoks, kes heitles alandava ja ülendava, süü ja õnne vahel, kirjutades just sel ajal suure osa oma parimast luulest, mis kantud kirest ja kannatusest. Jaani jaoks oli armastus üks imeline innustav impulss teiste seas tema intellektuaalses ja kultuuriloolistest vihjetest läbi imbunud lüürikas, armumine oli inspiratsiooniallikas, millest tiivustatuna (purjestatuna) edasi laiematele jõgedele sõuda, et lõpuks välja jõuda ookeani, romaani juurde. Elleni jaoks oli armastus absoluutne väärtus, mille mõjuvälja mahtus ka kõik muu. Tema selle perioodi looduslüürikat võiks nimetada animistlikuks – Elleni armastusel on looduse jõud ja tema loodusel Jaani nägu.

60-ndate keskel siirdus Kross ajaloolise romaani juurde ja pärast koondkogu „Voog ja kolmpii“ (1971) ta enam luuletusi ei kirjutanud, välja arvatud mõni juhuvärss Elleniga kahasse. Ellen Niit, kes tuli kirjandusse juba varastel 50-ndatel lastesalmidega ja ka hiljem peamiselt lastele kirjutas, on palju laiemalt tuntud lastekirjanikuna, ehkki tema täiskasvanuile mõeldud luule oli ta enese jaoks ehk tähtsamgi. Suure pere ja kuulsa romaanikirjanikust abikaasa kõrval polnud tema luuleproduktsioon eriti rohke, seda enam aga tihe, tundlik, nõudlik ja rikas.

Maarja Undusk

FRÖLICH PREIS 2019

Teisipäeval, 3. detsembril anti Nahakunstnike Liidu aastalõpukoosolekul Rahvusraamatukogus pidulikult üle selle aasta auhinnad Frölich Preis.

Auhinnažüriisse kuulusid Eesti Nahakunstnike Liidu liikmed Pille Kivihall, Jane Rannamets ja Sirje Kriisa, Eesti Kunstnike Liidu president Elin Kard ja ajakirjanik Tiina Kolk.

Rahalise preemia laureaatideks olid Aino Lehis ja Eve Kaaret.

Aino Lehisele (s. 1928) määrati auhind pea 70 aastat kestnud rikkaliku loometöö ja tähelepanuväärse panuse eest eesti nahakunsti edendamisel.

Tema elumahlane ja loominguliselt vaba vaim ei väsi meid rõõmustamast.

Eve Kaaretile (s. 1969) määrati auhind säravate loominguliste saavutuste ja eriala järjepideva edendamise eest. Viimati olid tema nahkköited eksponeeritud professionaalselt küpsel ja omanäolisel juubeli-isikunäitusel Tallinna Tehnikaülikoolis sel sügisel.

Eesti Nahakunstnike Liidu preemiaraha kapitaliks on Saksamaal Stuttgardi lähistel elava köitekunstikorüfee ja estofiili Hans Peter Frölichi rahaline annetus. Auhind antakse nahakunsti valdkonnas tegutsevale kunstnikule, kes on jooksval aastal paistnud silma näitustegevusega, innovaatiliste ideedega nahakunsti vallas, suurepäraste raamatuköidetega või kes on suutnud arendada nahakunsti valdkonda muul moel. Auhind anti esmakordselt välja 2018. aastal ja selle esimeseks laureaadiks oli Eve Hintsov.

 

LUULERAAMATUD

15.11 – 16.12. 2019

Eesti Rahvusraamatukogus

Reedel, 15. novembril kell 17 avatakse harulduste kogu näitusesaalis köitekunstnik LUULE MAARI isikunäitus „Luuleraamatud“.

Näitust ühendavaks teemaks on luuleraamatud – nii eesti autorite looming kui ka maailma kirjandusklassika. Iga teos on saanud vastavalt sisule ja meeleolule omanäolise ning isikupärase kujunduse. Hinnatud kaasaegsete ja originaalsete kujundusvõtete kõrval on kasutatud ka klassikalisi köitekunstitehnikaid, sest neid valdab Luule Maar suurepäraselt.

Köitekunsti restauraatorina on ta end kurssi viinud väga erinevate ajalooliste stiilide ja tehnikatega aplikatsioonist kuni lõiketehnikani. Tema köiteid iseloomustab julge värvikasutus ning väga hea materjali- ja kompositsioonitunnetus.

Luule Maar on lõpetanud Tartu Kunstikooli teatridekoratsiooni eriala 1960. ja Eesti Riikliku Kunstiinstituudi nahkehistöö eriala 1969. aastal. 1976–2006 töötas Eesti Kunstimuuseumis naha- ja köiterestauraatorina. 1988. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Näitustel osaleb 1974. aastast. Luule Maari töid on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogus ning mitmes erakogus.

TÄHIS

Eve Kaareti köitekunst

  1. septembrist – 22. oktoobrini 2019

Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogus

TÄHIS kui märk ja teeviit TÄHISTAB kahekümneaastast perioodi kahe isiknäituse vahel. Loometee alguses huviorbiidis olnud ise pargitud taimparknahast objektid on asendunud süvenemisega köitekunsti. Näitusele valitud köited on TÄHED minu loomingus, TÄHISED, mis on saanud suuremat TÄHELEPANU kas väljaspool loomeprotsessi või selle sees. Isiknäitus “TÄHIS” on valik 20 aasta jooksul grupinäitustele ja kollektsionääridele tehtud köidetest.

Näitus TÄHISTAB armastust naha, erilise ja väärtusliku materjali, vastu. Enamikes töödes on kasutatud nahka ning vanu ja uusi nahale ainuomaseid tehnikaid.

Köitekunstnik on interpreet, kes paneb TÄHELE ning tõlgendab raamatu autori ja kujundaja sõnumit raamatu välimuses ja konstruktsioonis, lisades raamatule väärtust või tehes sellest eksklusiivse kunstiteose. Nahkköitest saab TÄHIS raamatu sisu ja vormi loojate sümbioosist.

Näitusega TÄHISTAN ka 50. eluaasta täitumist.

M A  O L I N  J U H A N  V I I D I N G

1.juunil 2018 möödus Juhan Viidingu sünnist 70 aastat. Nahakunstnikud soovisid noorelt lahkunud säravat luuletajat ja näitlejat tänada ja meeles
pidada ning kutsusid sel puhul sama aasta 19. juunist kuni 7. juulini kokku köite- ja objektinäituse Tallinna Disaini- ja arhitektuurigaleriis.

Näituse peateljeks oli 14 tekstist koosneva luulevaliku „Kõned sisemaal“ raamatu-kunstilised interpretatsioonid. Luuletused valis välja Juhani tütar Elo Viiding, keskendudes pigem vähemtuntud tekstidele. Neljast paarislehest teos sai küljendatud ja paljundatud väiketiraažis ja paarikümnele Viidingu-austajast kunstnikule laiali jagatud. Iga autor lisas oma Viidingule kaasmõtteid kas illustratsioonide, kujunduse või kasvõi ülima minimalismi näol.
Disainigalerii must-valge interjöör kutsus püsima värvinapis võtmes, mustad seinad meenutasid revüüteatrit või black-boxi, kuhu Viidingu teatraalne temperament sobitus. Valimikus trükitud luuletused olid lugemiseks eksponeeritud ka näituseruumi seinal.
Teine osa näitusest oli samuti Juhan Viidingu isikust ja tema luulest inspireeritud, rulludes lahti mööda seinapinda, rippudes õhus või jäädes raamatukaante vahele.

Näitusel esines kokku 21 kunstnikku: Külli Grünbach-Sein, Illu Erma, Kadi Kurema, Luule Maar, Tulvi-Hanneli Turo, Jane Rannamets-Heinsalu, Anne Rudanovski, Maarja Undusk, Eve Kaaret, Riina Kermik, Anneli Filipov, Tiina Piisang, Helen Maran-Poll, Tähti Roostalu, Sirje Kriisa, Rutt ja Rein Maantoa, Piret Männa, Maie Teivik, Rene Haljasmäe ja Pille Kivihall. Nende seas on naha- köite-, kirja- ja paberikunstnikke ja ka üks graafik.
Täname südamest abi ja toe eest Eesti Kultuurkapitali, Digisoundi, perekond Tarandit, Riina ja Elo Viidingut, Marius Petersoni, Ülle Alevit, Mattis Männat, Marti Seina, Anni Kreemi, Tõnis Rätsepat, Piia Ruberit ja Mae Kivilot.