29. aprill – 25. mai
Bibliofiili ja köitekunsti koguja Enn Jaanisoo nahkköites Kalevipoegade näitus Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogu 2. korrusel.



3. aprill – 15. juuni
“Frölichid – köitekunst läbi nelja sugupõlve” Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu saalis.

Näitusel on eksponeeritud Saksamaalt Stuttgardist pärit köitemeistrite loomingut. Eesti näitusekülastajal pole kuigi sageli võimalust kohtuda kunstimeistritega, kelle erialased teadmised, oskused ja traditsioonid pärinevad sajandite tagant, isadelt poegadele edasi antuna.
Enamus Frölichide valmistatud raamatu-uunikumidest on valminud tellimustöödena. Frölichite ühisnäitus Rahvusraamatukogus on esmakordne kogu perekonna ajaloos ja siin eksponeeritakse vaid väikest osa – 80 kaunilt kujundatud köidet – nelja põlvkonna meistrite elutööst.
Kaks viimast Frölichit – Hans Peter ja Michel Frölich – on oma kunsti eestlastelegi õpetanud. 1990ndate aastate algusest saadik on Hans Peter Frölich koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahvusraamatukoguga korraldanud mitmeid kursusi ja õpitubasid. Tema Stuttgardi ateljees on saanud erialaseid kogemusi mitmed Eesti nahakunstitudengid.



Pisiköidete näitus “AJASTAJA”
2.-30. aprill 2013 – Märjamaa Valla Raamatukogus
2.-30. mai 2013 – Tapa Linnaraamatukogus
oktoober 2013 – Pärnu Keskraamatukogus
november 2013 – Tartu O. Lutsu nim Linnaraamatukogus

Näituse aluseks on Peep Ilmeti luulekogu “Ajastaja” poognad, mis on trükitud 2012. aastal 150 nummerdatud eksemplaris ja autori poolt signeeritud (lisaks 150 trükikoja köites). Trükikoja köite mõõdud: 10,4 x 14,3 x 1.3 cm (teksti küljendus võimaldab raamatuplokki väiksemaks lõigata), poognaid on 10 ja hind 5 eurot / tudengid 3 eurot (saab osta TLÜ Akadeemilise Raamatukogu köitekojast Rävala pst 10).
Raamat on ilmunud Eesti Kultuurkapitali toel.

Peep Ilmeti luulekogu „Ajastaja“ võtab kokku autori senise lühiluule loomingu. Haikudest ja liivingutest koosnev kogu on jaotatud kuue alapealkirja alla. Esimene osa „Ajastaja“ kujutab suurt aastaringi selle hetkede korduvas kordumatuses. Teise osa „Kulgaasta“ haikud on sündinud Lao-zi „Daodejingi“ üle mõtiskledes. Kolmanda osa „Liivi aasta“ haikud on kirjutatud Juhan Liivi luuletustest lähtudes. Neljas osa „Liivingud“ koosneb autori poolt kasutusele võetud eesti algupäraga luulevormi näidetest. Viies osa „Meelemõlgutuseks“ on autori kaassõna luulekogule, kus ta tutvustab oma vaateid nendele luulevormidele ja ka seda, kuidas tema ise nende kasutamise juurde jõudis. Kuues osa „Tuleviku luule“ koosneb puhastest lehekülgedest, kuhu nii autor kui raamatu tulevane omanik võib oma kirjutatud luuletusi juurde kirjutada.

Kuidas jõuab luule inimese meelde, ei tea mitte keegi. Üldiselt kaldutakse arvama, et see tuleb Jumalast. Mõeldagu siis Jumala all mida tahes, kas Kõiksuse olemust või mingit osa sellest, kuni ise loodud ja endale sisendatud kujutluseni välja. Küll aga teame, et luuletus sünnib inimese meeles ja et meele asukoht on inimese peas. Sündinud luuletuse võib meelde jätta, selle võib pähe õppida, kuid et see jõuaks teiste inimesteni, tuleb seda kas ette lugeda või kirja panna. Etteloetud luuletus on hetkeline, see võib meelde jääda, aga võib ka olematusesse haihtuda. Kirjapandud luuletus on pea igavene; ükskõik kui mitu korda seda loetakse, see ei kahane. Kui luuletus on ka raamatusse raiutud, siis on selle igavikulisus tunduvalt kasvanud. Ja nii nagu on igaviku teenrid kõik trükkalid, on seda ka kõik raamatuköitjad. Raamatut köites aitab köitja igaviku teel nii luuletust kui iseennast, sest kes jõuaks üles lugeda kõiki neid ainulaadseid sõrmejälgi, mida köitja on raamatut köites sellele jätnud? Ja mis siis sellest, et me neid tavaliselt ei näe. Ei peagi nägema, kuid nagu on kirjutanud Karl Ristikivi: „Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe.“ Juba ette tänades kõiki raamatuköitjaid, kes kindlustavad minu luulekogu kulgu nii peas kui peos kui põues, kuhu see peaks vaevata mahtuma.

Peep Ilmet



Eesti Nahakunstnike Liidu kataloogi on võimalik tellida e-meili aadressil info(at)nahakunst.ee (10 eur). Kataloog on müügil ka Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis ja Eesti Ajaloomuuseumi poes. Kataloogi on võimalik osta ka poognatena.
Kataloog annab ülevaate liidu liikmete töödest ning sisaldab lühikese ülevaate iga kunstniku peamistest eluloolistest andmetest ja loomingulisest tegevusest. Sissejuhatavad tekstid on oma ala asjatundjatelt Inge Tederilt (nahakunsti ajaloost), Illu Ermalt (naha-alasest õpetusest) ja Maarja Unduskilt (meie nahakunstist).
Nahakunsti võib pidada üheks esimeseks professionaalseks rahvusliku tarbekunsti alaks Eestis, millele analoogi maailmas on raske leida. Tänu sellisele unikaalsele positsioonile on ka raskem ennast maailmas nähtavaks teha ja teadvustada. Käesolev kogumik on esmakordne võimalus tutvustada nii suures mahus (136 lk) Nahakunstnike Liitu ja tema liikmeid.
Kataloogi väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit.




Suur valik erinevaid nahku Õle tn. 16
(Raivo Reintam, tel. 50 21 831).






Ilmunud on Peep Gorinovi koostatud käsiraamat "Kodukõide". Loe autori kaassõna raamatule siit.