EESTI NAHAKUNSTNIKE LIIT


Eesti Nahakunstnike Liit (ENL) on mittetulundusühing, mis koondab professionaalseid nahakunstnikke. Liidu eesmärk on edendada nahakunsti, luua võimalusi enesetäiendamiseks ja ärgitada initsiatiivi tutvustamaks seda traditsioonidega kunstiala laiemalt. Samuti vahendab liit informatsiooni nii Eestis toimuvate kui ka rahvusvaheliste näituste ja sündmuste kohta, mis seotud naha- ja köitekunstiga.

Nahakunstnike Liit loodi 1993. aastal ja sinna kuulub 63 liiget, kes enamuses on Eesti Kunstiakadeemia nahaosakonna lõpetanud. Liidu esinaine on Tiia Eikholm. ENL juhatusse kuuluvad Pille Kivihall (eelmine ENL esinaine), Maarja Undusk, Illu Erma (Eesti Kunstiakadeemia nahaosakonna juhataja, professor), Ella Summatavet (emeriitprofessor) ja Tiina Piisang.



EESTI NAHAKUNSTNIKE LIIDU PÕHIKIRI


I Üldsätted

1. Mittetulundusühing Eesti Nahakunstnike Liit
1.1. Mittetulundusühing Eesti Nahakunstnike Liit on professionaalseid eesti nahakunstnikke ja kunstiteadlasi ühendav vabatahtlik ja poliitiliselt sõltumatu loominguline liit.
1.2. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhendub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, oma põhikirjast ja juhtorganite otsustest.
1.3. Liidu põhikiri on kinnitatud 11. jaanuari 1999. a. üldkoosolekul ja on 6. märtsil 1995. a. kultuuri- ja haridusministri käskkirjaga nr. 74 registreeritud samanimelise kodanike ühenduse õigusjärglane.
1.4. Liidu majandustegevusest laekuvat tulu kasutatakse Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liit ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.

2. Liidu asukoht
2.1. Liidu tegevuspiirkonnaks on Eesti vabariik.
2.2. Liidu asukohaks on Vabaduse väljak 6, 10141 Tallinn.

3. Liidu organid
3.1. Liidu kõrgemaks organiks on liikmete üldkoosolek.
3.2. Liidu igapäevast tegevust korraldab Liidu juhatus.

II Liidu eesmärgid

4. Liidu eesmärkideks on:
4.1. Nahakunsti toetamine ja arendamine, info vahendamine.
4.2. Kunstnike moraalse, materiaalse ja juriidilise seisundi kaitsmine ja parandamine.
4.3. Näituste, konkursside, erialase enesetäiendamise korraldamine nii kodu- kui ka välismaal.
4.4. Nahakunstialase hariduse ja noorte kunstnike toetamine.
4.6. Nahakunstialase koolitusega tegelemine.
4.7. Erialase reklaamiga tegelemine, nahakunstialase kroonika talletamine, infopanga loomine ja täiendamine.
4.8. Nahakunstialaste trükiste väljaandmine ja levitamine.
4.8. Kontaktide loomine teiste maade kunstnike ja organisatsioonidega, osalemine rahvusvahelises kunstielus.

III Liidu pädevus

5. Liidul on õigus:
5.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda vastavaid kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus;
5.2. astuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega, arendada nendega koostöösidemeid, olla rahvusvaheliste organisatsioonide liige ;
5.3. asutada juriidilisi isikuid vastavalt oma põhikirjalistele eesmärkidele. Liit ei tohi olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- või usaldusühingut;
5.4. omandada, rentida ja võõrandada põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku kinnis- ja vallasvara.

IV Liikmelisus

6.1. Liidu liikmeteks võivad olla oma loomingulist võimekust praktikas tõestanud kutselised nahakunstnikud ja kunstiteadlased, kes tunnistavad Liidu põhikirja ja maksavad liikmemaksu.
6.2. Liikmeskond jaguneb tegevliikmeteks, auliikmeteks, toetajaliikmeteks ja välisliikmeteks.
6.3. Tegevliikmeks võib olla alaliselt Eestis elav nahakunstnik, kes on kas
a) osalenud prestiizhikal kodumaisel või rahvusvahelisel näitusel,
b) korraldanud 1-2 isikunäitust või osalenud grupinäitustel,
c) saanud auhindu kodumaistel või rahvusvahelistel konkurssidel.

7. Liidu liikmeks vastuvõtmise kord
7.1. Liikmestaatuse taotlemiseks esitab põhikirja nõuetele vastav isik üldkoosolekule avalduse
7.2. Liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine toimub üldkoosoleku otsusega.
7.3. Juhatus kehtestab ja üldkoosolek kinnitab protseduuri liikmete vastuvõtmiseks ja väljaarvamiseks.
7.4. Liikmeksastuja vastavus käesoleva põhikirja paragrahvis 6 esitatud kriteeriumidele määratakse kindlaks juhatuse eksperthinnanguga.

8. Liikmelisuse mitteüleantavus
8.1. Liikmelisust Liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda (välja arvatud põhikirja p.-s 15.2. näidatud) ega pärandada. Füüsilisest isikust liikme surma puhul tema liikmelisus Liidus lõpeb.

9. Liikme väljaarvamine Liidust
9.1. Liige arvatakse välja Liidust üldkoosoleku otsusega.
9.2. Liikme Liidust väljaarvamise aluseks on:
9.2.1. Liidu põhikirja või juhtorganite otsuste süüline ja järjepidev mittetäitmine
vähemalt ühe aasta jooksul;
9.2.2. Liidu või Liidu liikmete huvide oluline kahjustamine või au teotamine, samuti teod, mis on vastuolus heade kommete või põhiseadusliku korraga.;
9.2.3. üldkoosoleku poolt kehtestatud liikmemaksu mittetasumine ilma mõjuva pühjuseta vähemalt kahe aasta jooksul;
9.2.5. liikme avaldus Liidust väljaastumiseks.

10. Vastutuse välistamine
Liit ei vastuta oma liikmete kohustuste eest ja Liidu liikmed ei vastuta Liidu kohustuste eest.

11. Liikmete õigused
Liidu liikmel on õigus:
11.1 osaleda Liidu liikmete üldkoosolekul, valida ja olla valitud Liidu juht- ja tööorganitesse;
11.2 algatada üldkoosoleku kokkukutsumise menetlus põhikirjas sätestatud korras;
11.3. teha ettepanekuid Liidu põhikirja muutmiseks:
11.4 algatada programme ja projekte Liidu põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks;
11.5. esitada juhatusele või üldkoosolekule ettepanekuid Liidu töö kohta ja kaebusi Liidu juhtorganite tegevuse kohta. Ettepanekud ja kaebused üldkoosolekule peavad olema esitatud vähemalt kaks nädalet enne üldkoosolekut;
11.6. saada teavet Liidu ja tema organite tegevuse ja vastuvõetud otsuste kohta, tutvuda Liidu asukohas Liidu tegevust kajastavate dokumentidega ja Liidu kirjavahetusega, välja arvatud info, mis võib kahjustada Liidu koostööpartnerite või konkurssil osalejate majanduslikke või muid tähelepanuväärseid huvisid;
11.6. osaleda Liidu poolt organiseeritud üritustel;
11.7. lahkuda Liidust või peatada oma liikmelisus tema poolt soovitud ajaks.

12. Liikmete kohustused
Liidu liige on kohustatud:
12.1. järgima Liidu põhikirja sätteid ja juhtorganite otsuseid;
12.2. tasuma üldkoosoleku poolt kehtestatud liikmemaksu;
12.3. suhetes teiste Liidu liikmetega juhinduma headest tavadest ja kollegiaalsuse põhimõttest;
12.4. informeerima Liitu oma kontaktandmete muutumisest.
12.5. Liidu liige, kelle tegevus on vastuolus Liidu eesmärkide või põhikirjaga või kes ei ole 1 aasta jooksul, lõpptähtajaga 1. november,tasunud liikmemaksu ega esitanud põhjendatud kirjalikku avaldust, võidakse juhatuse ettepanekul Liidust üldkoosoleku otsusega välja heita (hääletamine salajane, 50% + 1 hääl).

13. Liikmete vastutus
Liidu liige vastutab endale vabatahtlikult võetud kohustuste mittetäitmise tõttu Liidule
süüliselt tekitatud kahju eest.

14. Liikmekaart
Liikmetele võib Liit välja anda liikmekaardi.

V Liidu juhtimine

15. Üldkoosolek
15.1. Liidu kõrgemaks organiks on Liidu liikmete üldkoosolek, millel võivad osaleda kõik Liidu liikmed.
15.2. Liidu liige võib volitada kirjalikult teist Liidu liiget ennast üldkoosolekul esindama. Igal Liidu liikmel on hääletamisel üks hääl.

16. Üldkoosoleku pädevus
Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
16.1. Liidu põhikirja muutmine;
16.2. Liidu tegevuse eesmärkide muutmine;
16.3. Liidu juhatuse tegevusaruande ja aasta majandusaruande ärakuulamine ja nende kinnitamine;
16.4. Liidu eelarve kinnitamine;
16.5. Liidu tegevusprogrammide kinnitamine;
16.6. revisjonikomisjoni järelduste ärakuulamine;
16.7. Liidu juhatuse ja juhatuse esimehe valimine;
16.8. revisjonikomisjoni valimine;
16.9. otsuste vastuvõtmine kõigis Liidu tegevust puudutavates küsimustes;
16.10. resulutsioonide ja pöördumiste vastuvõtmine kõigis siseriiklikes ja
rahvusvahelistes küsimustes, mis seonduvad Liidu huvidega;
16.11. kinnisvaratehingute tegemise otsustamine, muu varaga läbiviidavate tehingute tegemise korra kinnitamine;
16.12. juhatuse liikmetega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles lepingus või nõudes esindaja määramine. Küsimuse otsustamisel ei osale huvitatud isik;
16.13.Liidu liikmete vastuvõtmine ja Liidust väljaarvamine ;
16.14. Liidu liikmete liikmemaksu suuruse kehtestamine;
16.15. vajadusel aukohtu liikmete valimine ja aukohtu reglemendi kinnitamine
16.16. Liidu astumine Eesti Vabariigis tegutseva või rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks;
16.17. Liidu lõpetamise, jagunemise ja teise mittetulundusühinguga liitumise otsustamine.

17. Üldkoosoleku kokkukutsumine
17.1. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt 2. korda aastas.
7.2. Vajadusel võivad vähemalt 1/10 liidu liiikmetest üldkoosoleku kokku kutsuda ja määrata selle päevakorra omal algatusel.
17.3. Üldkoosoleku kokkukutsumisest ja selle päevakorrast tuleb kõigile Liidu liikmetele kirjalikult vähemalt seitse päeva ette teatada.
17.4.Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb isiklikult või oma volitatud esindajate kaudu üle poole Liidu liikmetest.
17.5. Kui üldkoosolek pole otsustusvõimeline, siis kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku, mis on pädev otsuseid vastu võtma sõltumata osavõtvate või esindatud liikmete arvust tingimusel, et neid on vähemalt kaks.

18. Üldkoosoleku otsus
18.1. Üldkoosolek on õigustatud vastu võtma otsuseid vaid nendes küsimustes, mis on eelnevalt üldkoosolekut kokku kutsudes kirjaliku päevakorraga liikmetele teatavaks tehtud.
18.2. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
18.3. Otsus Liidu lõpetamiseks, jagunemiseks või liitumiseks teise mittetulundusühinguga on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle kahe kolmandiku (2/3) üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
18.4. Liidu tegevuse eesmärkide muutmiseks on vajalik kõigi Liidu liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
18.5. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu Liikmed.

19. Hääletamine üldkoosolekul
19.1. Üldreeglina on üldkoosolekul hääletamine avalik.
19.2. Hääletamine Liidu juhatuse, juhatuse esimehe valimisel ja uute liikmete vastuvõtmisel on salajane, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.
19.3. Häältelugemiseks avalikul ja salajasel hääletamisel moodustab üldkoosolek häältelugemiskomisjoni.

20. Juhatus
20.1. Juhatuse liikmete arvu määrab üldkoosolek, kusjuures neid ei tohi olla vähem kui neli (4).
20.2. Juhatuse volitused kestavad kolm (3) aastat. Juhatuse või mõne tema liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal tagasi kutsuda.

21. Juhatuse pädevus
21.1. Juhatus korraldab Liidu igapäevast tegevust vastavalt seadusele, Liidu põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele.
21.2. Juhatuse võtab vastu otsuseid kõigis Liidu tegevusega seotud või Liidu huvisid puudutavates küsimustes, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud üldkoosoleku pädevusse.
21.3. Juhatus võib teha tehinguid Liidu kinnisvaradega vastavalt üldkoosoleku otsusele, muude varade puhul üldkoosoleku poolt kehtestatud korra alusel.
21.4. Õigus esindada Liitu kõigis õigustoiminguis ning allkirjaõigus Liidu finantsdokumentides on juhatuse esimehel ja kahekaupa kõikidel teistel juhatuse liikmetel.
21.5. Juhatus korraldab Liidu liikmete informeerimist Liidu tegevust puudutavates küsimustes.
21.6. Juhatus kutsub kokku Liidu üldkoosoleku.
21.7. Juhatus esitab üldkoosolekule hiljemalt 31. märtsiks eelmise majandusaasta aruande.
21.8. Kogub liikmemakse.
21.9. Otsustab töötasudega seonduvaid küsimusi.
21.10. Kinnitab Liidu palgaliste töötajate palgamäärad ja tööjuhendid.
21.11. Moodustab töörühmi ja komisjone ja kuulab ära nende aruandeid.

22. Juhatuse otsus
22.1. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
22.2. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest.
22.3. Juhatus võib otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.

23. Juhatuse esimees
23.1. Korraldab juhatuse tegevust ja juhatab selle koosolekuid.
23.2. Juhatab üldkoosolekuid.
23.3. Esindab Liitu teistes organisatsioonides ja asutustes nii Eestis kui ka väljaspool ilma volikirjata.
23.4. Sõlmib Liidu nimel lepinguid ja kokkuleppeid.
23.5. Avab pankades arveid, annab välja volitusi.
23.6. Võtab tööle ja vabastab töölt Liidu palgalisi töötajaid.
23.7. Esitab kord aastas juhatusele aruande.
23.8. Omab esimese allkirja õigust Liidu finantsdokumentidel.
23.9. Käsutab Liidu vara ja finantsdokumente vastavalt juhatuse otsustele.
23.10. Omab õigust välja anda korraldusi.

VI Liidu varad

24. Liidu varad
24.1 põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks võib Liit tegeleda majandustegevusega Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud piirides.
24.2. Liidu varad moodustuvad:
- annetustest ja pärandvarast;
- sihtannetustest, mille eesmärk on kooskõlas Liidu põhikirjaga;
- seadusega lubatud majandustegevuse tuludest;
- tuluüriustelt laekuvast tulust;
- loteriiseadusega (RT I, 1994; 50, 845; 1995; 95, 1630; 1997; 1, 6.) sätestatud loteriide korraldamisest, mille võidufond ei ületa kehtestatud piirsummat, vöi mille korraldamiseks on välja antud sõltuvalt võidufondi suurusest kas kohaliku omavalitsuse või Vabariigi Valitsuse luba;
- võlakirjade, aktsiate ja investeerimisfondide osakute müügist;
- Liidu poolt asutatud juriidiliste isikute tegevusest;
- rahaliste vahendite hoiustamisest;
- liikmemaksudest;
- kinnis- ja vallasvara omandamise tehingutest;
- muust seadusega lubatud tulutoovast tegevusest.
24.3. Liit vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.
24.4. Riik ei kanna varalist vastutust Liidu kohustuste eest, nii nagu Liit ei kanna vastutust riigi varaliste kohustuste eest.
24.5. Liit võidakse vabastada maksudest riigi ja kohalikku eelarvesse vastavalt Eesti vabariigi seadustele.

25. Liidu majandustegevuse ja arvestuse kontroll
25.1. Liidu majandustegevust kontrollib revisjonikomisjon.
25.2. Liidu rahalisi vahendeid hoitakse juhatuse poolt valitud pangas.

26. Liidu raamatupidamine
26.1. Liidu raamatupidamist peetakse vastavalt kehtivale seadusele heade raamatupidamistavade kohaselt.
26.2. Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

VII Liidu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine

27. Liidu ühinemine ja jagunemine
27.1. Liidu ühinemine ja jagunemine toimub seadusega sätestatud korras.

28. Liidu lõpetamine
28.1 Liit lõpetatakse
28.1.1. üldkoosoleku otsusega;
28.1.2. pankrotimenetlusega;
28.1.2. liikmete arvu vähenemisel alla kahe isiku;
28.1.3. üldkoosoleku võimetusel moodustada Liidu põhikirjalisi organeid;
28.1.4. muudel seaduses sätestatud alustel;
28.2. Liidu likvideeritakse üldkoosoleku poolt kohalolijate vähemalt 2/3 poolthäälteenamuse otsusel.
28.3. Liidu lõpetamise kord on sätestatud seaduses.

29. Liidu lõpetamisest järelejääva vara saatus
29.1. Liidu lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist antakse ülejäänud vara kunstiga tegelevatele institutsioonidele.

30. Liidu tegutsemise tähtaeg
30.1. Liit on loodud tähtaega määramata.